Teksti suurus:
A A A

Kooli põhimäärus

Kinnitatud 16. mai. 2016
Kaitseliidu ülema käskkirjaga nr  K-0.2-2.1/16/11682U

Kooli põhimäärus
 
I Peatükk ÜLDSÄTTED
 
§ 1. Üldsätted
  1. Põhimäärusega sätestatakse kooli sisemine korraldus, ülesanded, juhtimine, struktuur ja allüksuste põhiülesanded.
  2. Kool on organisatsioonisisene koolitus- ja arenduskeskus, mille eesmärk on Kaitseliidu liikmete, tegevväelaste ja töötajate juhtimis- ja õpetamisoskuste ja –kultuuri arendamine ning kujundamine Kaitseliidu ülesannete täitmiseks.
  3. Kaitseliit on läbi kooli täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.
 
§ 2. Esindamine
 Oma ülesannete täitmisel esindab kooli pealik oma pädevuse piires kooli ja Kaitseliitu.
 
§ 3. Tegevuse koordineerimine ja koostöö
  1. Kool toimib Kaitseliidu struktuuriüksuste ühise panuse põhimõttel, koolitades neile kõigile juhte ja instruktoreid, kasutades selleks nende ressursse.
  2. Kool teeb oma ülesannete täitmisel koostööd Kaitseliidu teiste struktuuriüksuste, Kaitseväe struktuuriüksuste ning Kaitseliidu ülema määratud ulatuses Eestis ja välisriigis asuvate asutuste ja isikutega.
 
§ 4. Järelevalve
Järelevalvet kooli üle teostatakse õigusaktidega sätestatud korras.
 
§ 5. Asukoht
Kool asub Rapla maakonnas Alu alevikus Keskuse tee 2, postiindeks 79601.
 
§ 6. Pitsat, sümbolid ja asjaajamine
  1. Kooli sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab kooli pealiku ettepanekul Kaitseliidu keskjuhatus ning nende kandmise korra Kaitseliidu ülem.
  2. Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtub kool Kaitseliidu asjaajamiskorrast.
 
§ 7. Inglise keelne nimetus
Kooli nimetus inglise keeles on Estonian Defence League School.
 
§ 8. Õppekeel
  1. Kooli õppekeel on eesti keel.
  2. Erandina võib kursusel teise õppekeele määrata kooli pealik.
 
II Peatükk STRUKTUUR, JUHTIMINE NING ALLÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED
 
§ 9. Kooli struktuur
  1. Kooli struktuuri ja koosseisu kinnitab kooli pealiku ettepanekul Kaitseliidu ülem.
  2. Kooli allüksused on:
  1. administratsioon;
  2. sõjaväelise juhtimise õppesuund;
  3. inimressursi arendamise õppesuund;
  4. teadmus- ja arendusjaoskond.
 
§ 10. Kooli põhiülesanded
Kooli põhiülesanded on:
  1. Allüksuste juhtide baas-, täiend- ja taasteõppe korraldamine;
 
  1. reservallohvitseride ja reservohvitseride baas- ja täiendõppe korraldamine;
  2. juhtimis- ja õpetamisoskusi arendavate koolituste ja täiendõppe korraldamine;
  3. erialaspetsiifilise struktuuriüksuste ülese õppe korraldamine;
  4. kooli kursuste õppekavade, õppevara ja koolitajate võrgustiku haldamine ja arendamine;
  5. oma ülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine ja analüüsimine;
  6. juhtimis- ja õpetamisoskusi arendava tegevuse toetamine teistes struktuuriüksustes, samuti koolituste korraldamine Kaitseliidu töötajatele, tegevväelastele (edaspidi koos töötaja) ja koostööpartneritele.
 
§ 11. Kooli pealik
  1. Kooli juhib pealik, kelle põhiülesanded on sätestatud Kaitseliidu kodukorras ja ametijuhendis.
  2. Pealik tagab kooli üldjuhtimise, kujundab õppimist ja arengut toetava organisatsioonikultuuri ning toetab alluvate professionaalset arengut.
  3. Pealiku vahetus alluvuses on kooli allüksuste juhid.
  4. Pealiku äraolekul asendab teda sõjaväelise juhtimise õppesuuna ülem, tema äraolekul Kaitseliidu ülema määratud kooli tegevväelane või töötaja.
 
§ 12. Administratsiooni põhiülesanded
Administratsiooni põhiülesanded on:
  1. kooli vara, kinnistu, hoonete ja eelarvevahendite kasutamise jälgimine;
  2. kooli dokumendihalduse korraldamine;
  3. kooli personalitöö korraldamine;
  4. õppe- ja arendustöö aineline tagamine.
 
§ 13. Sõjaväelise juhtimise õppesuuna põhiülesanded
Sõjaväelise juhtimise õppesuuna põhiülesanded on:
  1. sõjaväelise juhtimise alase väljaõppe korraldamine ja läbi viimine;
  2. sõjaväelise väljaõppe metoodika koolituse korraldamine ja läbi viimine;
  3. sõjaväelise juhtimise baas- ja täiendkursuste õppekavade loomine ja arendamine;
  4. allüksuste juhtide ja instruktorite juhtimis- ja õpetamiskäitumise seire erialapädevuste osas sõjaväelistel väljaõppeüritustel;
  5. struktuuriüksuste juhtimise ja väljaõppe toetamine läbi ühekordsete tellimus- või täiendkoolituste korraldamise ja läbiviimise.
 
§ 14. Inimressursi arendamise õppesuuna põhiülesanded
Inimressursi arendamise õppesuuna põhiülesanded on:
  1. allüksuste juhtide ja instruktorite üldjuhtimise pädevusi, arendava, kaasava juhtimise ja õpetamise põhimõtteid ja metoodikaid rakendava väljaõppekorraldamine ja läbi viimine;
  2. struktuuriüksuste juhtimise ja väljaõppe toetamine läbi ühekordsete tellimus- või täiendkoolituste korraldamise ja läbiviimise;
  3. allüksuste juhtide ja instruktorite juhtimis- ja õpetamiskäitumise seire oma erialapädevuste osas Kaitseliidu tegevuses;
  4. õppesuunas läbiviidavate kursuste õppekavade loomine ja arendamine.
 
§ 15. Teadmus- ja arendusjaoskonna põhiülesanded
Teadmus- ja arendusjaoskonna põhiülesanded on:
  1. allüksuste juhtide individuaalse väljaõppe teadmusjuhtimine;
  2. kooli õppekavade ja õppevara loomise ja arendamise juhtimine;
  3. väljaõppe juhtimise alase oskusteabe levitamine Kaitseliidus;
  4. digiõppe arendamine Kaitseliidus;
  5. Kaitseliidu väliste õpikeskkondade (sh välismaised partnerid)mõjude seire, analüüs ja järelduste-ettepanekute tegemine Kaitseliidu väljaõppesüsteemi arenduseks;
  6. teiste asutuste ja isikute kaasamine kooli tegevuse arendusse.
 
II Peatükk ÕPPETÖÖ KORRALDUS
 
§ 16. Üldine õppetöö korraldus
  1. Õppetöö koolis lähtub:
  2. Kaitseliidu vajadustest ja kooli ressursist;
  3. Kaitseliidus ja Kaitseväes kehtivatest doktriinidest ja teistest väljaõpet korraldavatest õigusaktidest;
  4. iga kursuslase individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavast, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavast õpikäsitusest.
  5. Lisaks käesolevale põhimäärusele reguleerivad õppetööd:
            5.1 sõjaväelise juhtimise baaskursuste praktikajuhend;
            5.2 kandidaatide esitamise kord kooli kursustele;
            5.3 nõuded egiidialuste kursuste korraldamiseks.

 
§ 17. Õppetöö korralduse viisid
  1. Õppetöö korraldatakse ja viiakse läbi peamiselt kursustena.
  2. Õppetööd võib läbi viia ka teistes õppetöökorralduse viisides vastavalt kooli pealiku käskkirjale, milles on antud väljaõppe eesmärk, läbiviimise ajakava, koht ja teised määratlemist vajavad küsimused. Teiste õppetöökorralduse viiside kasutamise puhul kool osalejatele tunnistust ei väljasta. Vajadusel võib kool väljastada tõendi osalemise kohta.
 
§ 18. Kursus
  1. Kursus on õppetegevus (loengute, õppetundide, harjutuste sarjana) mingil alal ettevalmistuse andmiseks, kvalifikatsiooni tõstmiseks ja teatud funktsiooni täitmiseks.
  2. Kursus viiakse läbi õppekava võimetoodilise juhendi alusel. Kursuse läbiviimiseks annab kooli pealik käskkirja, milles määrab kursuse ülema, kursusel osalejad, kehtestab läbiviimise ajakava, õppekohad ja vahendid.
  3. Kursused jaotuvad kooli kursusteks ja kursusteks kooli egiidi all.
  4. Kooli egiidi all korraldatav kursus tähendab kursust, mille kursuseülem ei kuulu kooli koosseisu, kuid mille lõpetamisel antakse kursuslasele kooli tunnistus koos lisaga ning sellega kaasnevad kursuse lõpetamist tähistavad esemed (märgid, tikandid).
  5. Nõuded kooli egiidi all toimuvate kursuste ülematele ning seotud osapoolte kohustused ja vastutused kursuse protseduuride, protsessi ja tulemuste kvaliteedi tagamiseks, kehtestatakse eraldi dokumendiga.
 
§ 19. Õppetöö vormid
  1. Koolis kasutatavad õppevormid on lähiõpe ja iseseisev õpe.
  2. Lähiõpe tähendab õppetöö toimumist ühises ruumis ja vahetus kontaktis teiste kursuslaste ja instruktoritega.
  3. Iseseisev õpe on lähiõppega seotud kursuslase iseseisev õppetegevus, mille käigus kursuslane saab vabalt valitud ajal lahendada etteantud ülesandeid või tutvuda materjalidega.
 
§ 20. Õppetöö osapooled
Õppetöö osapooled on kursuse ülem, instruktorid ja kursuslased.
 
§ 21. Kursuse ülem
  1. Kursuse läbiviimiseks määrab kooli pealik kursuse ülema.
  2. Kursuse ülem on kooli teenistuja või erandina vastava kvalifikatsiooniga mittekoosseisuline instruktor.
  3. Kursuse ülem teeb ettepaneku kursuslaste määramiseks kursusele,vastutab kursuse ettevalmistuse, administreerimise, instruktoritega komplekteerimise, läbiviimise ja hindamise eest. Samuti on kursuse ülema ülesanne kursuse õppemetoodika ja sisu pidev hindamine ja vajadusel uuendamine.
 
§ 22. Instruktorid
  1. Instruktoritena rakendab kool õppetöö läbiviimiseks nii kooli teenistujaid kui mittekoosseisulisi instruktoreid teistest struktuuriüksustest või väljastpoolt Kaitseliitu.
  2. Instruktor vastutab talle antud õpetamisülesannete metoodiliselt pädeva, sisuliselt asjakohase ja tulemusliku läbiviimise eest.
  3. Instruktor kujundab õppimist ja arengut toetava õpikeskkonna, seab kursuslase võimekust arvestavad õpieesmärgid ning arendab sihipäraselt oma kutseoskusi.
  4. Mittekoosseisulise instruktorina töötamiseks võib kooli pealik Kaitseliidu ülema või keskjuhatuse poolt kehtestatud korras sõlmida isikuga tähtajalise lepingu, milles reguleeritakse töö tingimused.
 
§ 23. Kursuslane
  1. Kursuslane on vastava käskkirjaga kooli õppetegevuses osalema määratud isik, kes kohustub osalema õppetöös vastutustundlikult.
  2. Kursusele kursuslaseks kandideerimine toimub igakordselt vastavalt kooli väljasaadetavale ringkirjale.
  3. Õppekava alusel korraldab kool kursusele registreerunud isikutele vastuvõtukatsed. Vastuvõtukatsed korraldab ja viib läbi kooli pealiku käskkirjaga moodustatud komisjon. Vastuvõtu otsus tehakse moodustunud pingerea alusel.
  4. Kooli pealik võib kursuse ülema põhjendatud taotluse alusel kursuslasi kursuselt välja arvata, kui kursuslane on rikkunud kooli sisekorra reegleid, puudunud kursuselt ebamõistlikult suures mahus või jätnud täitmata nõutud õppeülesanded.
 
§ 24. Koolitustellimus
  1. Kalendriaastas läbiviidavate kursuste valiku ja koguarvu kehtestab Kaitseliidu ülem.
  2. Teiste struktuuriüksuste ja koostööpartnerite vajadustest, kooli võimalustest ja sõlmitud kokkulepetest lähtuvalt võib kooli korraldada ja läbi viia tellimus- või täiendkoolitusi.
 
§ 26. Õppe- ja ainekavad
  1. Kursused korraldatakse ja viiakse reeglina läbi Kaitseliidu ülema kehtestatud õppekavade alusel. Erandkorras võib kursusi läbi viia kooli pealiku poolt kehtestatud metoodilise juhendi alusel.
  2. Õppekava on kursuste läbiviimise alusdokument, mismäärab kindlaks eesmärgi, taotletava pädevuse, oodatavad õpiväljundid,ainete või teemade loetelu ning mahu, õppekavale asumise nõuded, läbiviijale esitatavad nõuded,läbiviimise tingimused ja korra ning kontrolli ja hindamise korra.
  3. Õppekava koostamise ja ümberhindamise eest vastutab vastava kursuse ülem.
  4. Ainekava on õppekava temaatiline plaan, mis kirjeldab konkreetse aine läbiviimist teemade täpsusega. Ainekava koostamise vajaduse otsustab õppekava koostaja.
  5. Õppe- ja ainekavade ümberhindamine toimub õppekavas näidatud ajal.
  6. Õppe- ja ainekavad koostatakse Kaitseliidu väljaõppe analüüsi- ja kavandamisdokumentide vormistamise nõuete alusel.
  7. Metoodiline juhend kirjeldab reeglina samu asju kui õppekava. Seda kasutatakse uute kursuste esmakordse pilootläbimisel, õppekava ümberhindamise testimisel või muudel vajalikel juhtudel.
 
§ 27. Õpiväljundite hindamine
Õpiväljundite hindamine kirjeldatakse õppekavas.
 
§ 28. Kursuse lõpetamine ja lõpudokumendid
  1. Kursuse lõpetamise otsuse teeb kursuse ülem õppekavas kehtestatud tingimustel.
  2. Kursuse lõpetanule väljastab kool tunnistuse, millele kantakse vähemalt kursuslase nimi, isikukood ja struktuuriüksus, kursuse nimetus ja läbimise aeg, õppekava kinnitamise käskkirja kuupäev ja number.
  3. Vajadusel antakse koos tunnistusega lisa, milles kirjeldatakse läbitud õppeainete/teemade loetelu jamaht ning võimalusel hinnang kursuslase sooritusele.
  4. Tunnistuse allkirjastavad kooli pealik ja kursuse ülem.
  5. Kui kursuslane ei ole kursust täies mahus ja positiivse hinnanguga läbinud, loetakse kursus mittelõpetatuks ja kool väljastab kursuslasele tõendi kursusel osalemise kohta.
           
§ 29. Õppetöös osalejate õigused ja kohustused, käsuõigus ja distsiplinaarvõim
  1. Õppetöös osalejad on lähiõppe ajal õppetööga seotud küsimustes kursuse ülema alluvuses, sõltumata nende alalisest ametikohast Kaitseliidus.
  2. Distsiplinaarvõimu kursusel osalejate üle teostatakse lähtuvalt nende alalisest struktuuriüksusest ja ametikohast, selleks volitatud isikute poolt.
  3. Vajadusel või vastava korralduse saamisel võib kooli pealik kursuse läbiviimise osaliselt või täielikult peatada ja suunata õppetöös osalejad koheselt tagasi oma alaliste üksuste koosseisu.